Eesti keeles In English In Deutsch Suomeksi Français Po russki Pa Svenska RSS
Kanuumatkad Soomaal Avaleht Telli siin! Blog Kalender Rahvuspark Kanuumatkad Põhja-Eestis
Asud siin » Soomaa Rahvuspark » Viis aastaaega » 2004-03 Soomaa jõgedel anti kanuutamise avalöök metsas

Avaleht
Kanuumatkad
Muud matkad / tegevused
Soomaa Rahvuspark»
PAN park
Viis aastaaega»
Muistne veetee
Haabjas
Loodus
Majutus
Saunad
Toitlustus
Asukoht
Meie
Tellimine
Kontaktid
Sisukaart
Hinnakiri


MY SOOMAA


TOP 15
0
0
0
0
75263 Kanuumatkad
50692 Majutus
48451 Muud matkad / tegevused
42138 Asukoht
41464 Saunad
40328 Soomaa Rahvuspark
36045 Viis aastaaega
29148 Hinnakiri
28427 Kontaktid
26662 Rabamatkad
25791 Regulaarsed kanuumatkad
24545 Toitlustus
24247 Suitsusaun Karuskosel
23245 Meie
22250 Kanuumatk Raudna jõel

Soomaa jõgedel anti kanuutamise avalöök metsas
Saada link sõbrale
AddThis Social Bookmark Button
Soomaa jõgedel anti kanuutamise avalöök metsas
29.03.2004

Läinud laupäeval startis Soomaa jõgedele sadakond kanuumatkajat, et tervitada kevadet Tõramaa, Raudna ja Halliste jõel, matkajuhid aga suunasid paadid grupp grupi järel metsa.

Nagu kütid rebasejahile kihutasid maasturid hommikul linnast ürgloodusesse, ainult et püsside asemel tõid Soomaa rahvuspargi matkakeskusse jõudnud inimesed nähtavale aukartustäratava arvu fotoaparaate.

Tulijate näod olid naerul, kõlasid hõiked ja tervitused ning keegi matkajaist ei mõelnud eesseisvate tundide jooksul paadiga ümberminemisest.

Mina sellest ainult mõtlesingi, piieldes fotoreporter Henn Soodla õlal, kõhul ja seljal ripnevaid kaameraid, mis loobuvad töötegemisest kohe, kui neid sukelduma sundida.

Teinegi asi hakkas mulle muret tegema: õuele kogunenud matkajate riietus. Ülle tõmmatud rõivaste järgi otsustades oli enamik neist läbiproovitud matkakalad, kelle vettpidavad kombinesoonid viitasid varasematel retkedel kogetud seiklustele. Märkasin, et ühte paatidest tõsteti koguni kuivade rõivaste tagavara…

Mulle meenus sentents, et ükski töö pole suremist väärt, mispeale küsisin matkajuhtidelt võimalike inimkaotuste kohta.

Matkajuhid Aivar Ruukel ja Algis Martsoo muigasid heasüdamlikult, lubades mulle rohkem ajalehematerjali, kui lootagi oskan.

See rahustas, sest paradiisist on meieni jõudnud ainult ilmutusi, mitte ühtki ajaleheartiklit ega fotot.

Elavnenud matkajaist tundus, et hakkame jõe peale minema.

Veepealne paradiis seenemetsas

“Jää seisab jõgedel tükkis nagu lahtiharutatud lapitekk, mistõttu aerutame Tõramaa jõest Raudna jõkke otse läbi metsa,” teatasid matkajuhid Aivar Ruukel ja Algis Martsoo valjul häälel. “See teeb umbes kolm kilomeetrit, seal sööme ja seejärel suundume Meiekosele.”

Hiljem, jões jääpankade vahelt ringi ja mõnest üle aerutades jõudsime hämara kuusenoorendiku alla, mis oli poolest reiest saati vee all. Tihedast tihnikust läbimurdmine ei võtnud tundigi, ehkki aerudest enam tuli kasutada okste abil paati edasi rebivaid käsi.

Pärast tihedat kuusikut, sadade lõbusalt vees kasvavate jõulupuude vahel seiklemist oli selge, et nagu mind, ei peata mu matkakaaslasi teisteski paatides sel päeval miski. Seda enam, et kaks noorimat meist, koolipoisid Joosep Krüger ja Karl Kingi, murdsid tihnikust reipalt pasundades välja esimestena.

Miks mitte hõisata, kui ees ootas paradiis: valgusküllane, äärest ääreni üleujutatud lehtpuumets, kus pilk püüdis põtrade talvest jäänud hambajälgi lepa- ja haavatüvedel, ning seejärel kõrge kuusemets kogu oma ilus. Kõikjale metsa alla olid Raudna ja Tõramaa jõe veed kokku voolanud, üheks metsaaluseks järveks saanud.

Ütle veel, et parasiidist ei saabu ajaleheartikleid, mõtlesin ja hakkasin unistama…

Jõgede üürike truudus

Nagu salajased armastajad kohtuvad need kaks jõge korra aastas siin metsa all. Siis, justkui pidades kinni teineteisele antud lubadustest, saavad nad mõni kilomeeter allavoolu päriselt kokku ning võtavad Raudna ühisnime, et üheskoos Halliste jõkke voolata, seal lahustuda ning viimaks Pärnu jões unustusse kaduda.

Kurb nagu piimal koorelahutajas!

Tegime osakese nende kahe jõe teekonnast paatides kaasa, aga meie matkatee oli üürike selle kõrval, mida mööda liiguvad jõed, kust ennevanasti sõideti lotjadega Pärnu lahest üle Võrtsjärve Peipsile.


Tõnu Kann
tonu.k@postimees.prn.ee



Viies aastaaeg soomaa 'l 2005. (Autor: Jaen)
Viies aastaaeg soomaa 'l 2005. (Autor: Jaen)
   
Fotode RSS
Kontakt - tel: +3725061896 e-mail: info@soomaa.com