Pooleteise nädalaga on Halliste jõe veetase tõusnud meetri jagu, kaldapealse Riisa küla elanikud ütlevad, et neil on jõulukuu hakul viies aastaaeg käes.

“Iga päevaga vesi tõuseb, nüüd oleks õige aeg külmetama hakata,” kostab Hoolmiku talu õuel põliskohalik Arno Riis.

Tare juurest kilomeetri jagu ülespoole saavad Soomaa rahvuspargi maadel kokku Halliste ja Raudna jõgi. Madalal suudmealal ei suuda jõed tulvavett edasi kanda, sest kiire ning tugeva vooluga Navesti jookseb Halliste jõele peaaegu risti sisse.

Tavaliselt kevaditi

“Suvel ei sadanud, kevadel ei olnud suurt vett, kuskilt peab see vihm ükskord alla tulema,” sätib külamees sammud kõrgete kallaste poole, mille vahel kogub jõgi laiust.

Kui taevamärga juurde kallab, muutuvad ümberkaudsed luhad mereks tavatult hilisel ajal, sest Tori valla äärepealne, paarikümne elanikuga Riisa küla on kuulus kevadiste üleujutuste poolest. Kui on korralik talv, paks lumi ja tuleb järsk sula, vuliseb vesi taluõuedes ning loksub üle auklike kruusaste teede. Nii hilist suurvett nagu tänavu ei mäleta aga riisalased viimase kümne aasta seest.

“Kanuudega võiks sõita, praegu pole vaja liigutada ega midagi, hoia ainult tüüri ja tule alla,” räägib Riis.

Hoogsalt näitab ta kaldapealse jämeda tamme tüvel kohta, kuhumaani jõgi on ennast tõstnud, ja seletab, et kanuudega on Riisa-kandis külade vahet sõidetud isegi vastlapäeval.

Pärnu- ja Mulgimaa piirist üle jõudes laiutab Halliste jõe vesi luhtadel põõsaste vahel ega lase kuiva jalaga ega väikese autoga kõikidele taludelegi ligi.

Pärnumaa piirist üle

“Soomaal on jah, ette nähtud viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi,” kostab Läti küla mees Arnold Tetsmann. Tema majapidamine jääb kõrgema koha peale ja ohtu, et selle ümber üleöö Veneetsia tekiks, ta ei näe. Aga kui on suurem vesi, tuleb jalga tõmmata kalamehekummikud, et uksest välja pääseks.

“Suvel sai siit püstijalu läbi kõndida, praegu on paar meetrit küll sügav,” hindab Läti-mees pilguga vetevälja. Kohaliku jaoks on suurvesi tavaline ja kui Kanaküla pool lumi sulab, uhab taimi täis kasvanud jõgi üle siinkandis madalate kallaste.

“Üle-eelmine talve oli terve jaanuar-veebruar suurvesi,” kinnitab Tetsmann ja lisab, et ju see vihm nüüd jõele hoogu andis.

Tõramaal on ühe viiendikuga oma pindalast Pärnu- ja ülejäänud osaga Viljandi maakonda jääva Soomaa rahvuspargi külaliskeskus. Rahvuspargi direktor Meelis Suurkask möönab, et Tipu ja Läti külas on üleujutus.

“Seal on juba põlvist saadik vesi luha peal, meil oli siinkandis peaaegu seitse sentimeetrit lund ka maas, see sulas, lisaks vihm,” põhjendab Suurkask veetõusu. Tavaline on aga, et suurvesi tekib Soomaal kevadtalvel.

“Üleujutus ei ole nii atraktiivne nagu kevadel, sest luhad on heina täis, põõsad peal, vesi ei paista välja nagu jääminekuga,” seletab Suurkask. “Aga see on normaalne, kui Soomaal on vesi üleval ja sügisel ja kevadel tekib üleujutus, kui see ära jääb, siis on midagi erilist.”

Silvia Paluoja
silvia.p@postimees.prn.ee